Picture
Pärast neid nädalaid pidevalt töö tegemist olen nüüd mitmel päeval kergemalt võtnud ja ka muid asju jälle teinud. Nii otsustasin ka kolmapäeval vaba päeva võtta. Ühtki uut laagrit ei hakanud, nii et oli lihtne päev vabaks teha. Juba kaua aega tahtsin minna Snaefellsnessi poolsaarele, kuhu me ka pidevalt osalejatele ekskursioone teeme, aga pidevalt sai seda edasi lükatud. Isegi nädal varem pakkusid Geraldine'i sõbrad, et kuna neil on autos vaba koht, saaksin nendega reisi kaasa teha. Väga vihmase ilma tõttu loobusin ideest. Kui nädal hiljem jälle pakkumine tuli, aga seekord oli minejaks Guillermo koos oma sõbra ning mõlema Mariaga siin, mõtlesin, et ma seekord ikkagi lähen käin ära.
Ilm ei olnud parem. Sama vihmane kui nädala eest või hullemgi.  Nagu ekskursioonidel juba tavaks saanud, ostsime Bonusest võilevamaterjali ja muud lihtsat süüa ning asusime teele. Esimese peatuse tegime Rauðfeldsgjá kaljulõhe juures. Pärast 10 minutit kõndimist olid riided vihmast läbimärjad ning koopa sissepääsu raskendas koopast tulev väike jõeke. Nii et märjaks saamine sel reisil oli kindel nüüd. Aga koobas iseenesest oli põnev, mitte väga suur aga see eest üpris kõrge, ikka mitukümmend meetrit. Vihma tõttu mul pilte pole, aga sissepääs nägi välja selline väljastpoolt http://www.flickr.com/photos/49198643@N00/7838787262 ja seestpoolt selline http://www.flickr.com/photos/49198643@N00/7838788116.
Pärast seda oli ainuke mõte et saaks sooja. Leidsime ühe väikse kohviku, loomulikult ülikallis, kus nelja kakao ja ühe kohvi eest maksime üle 4000 ISK ma arvan, see on kuskil 25 eurot. Aga vähemalt saime end kuivatada veidikenegi. Ja kuna olime ikka veel nii märjad, sõime ka oma lõunasöögi autos. Soojendus sees, et natukenegi rohkem riided kuivaksid.
Parim koht reisi jooksul oli muidugi jälle mere ääres koos tugeva tuule ja suurte kaljudega. Meri meeldib mulle ikka rohkem kui mäed. Ja selle ilmaga tegelikult mägesid ei näinudki, need olid mattunud udusse.
Kaalusime ka minna maa-alustesse koobastesse, aga kuna järgmine ekskursioon oli alles paarikümne minuti pärast ja kestis umbes 45 minutit ning kõik meist minna ei tahtnud, jätsime selle seekord vahele.
Ühesõnaga nägime mõningaid kohti, aga palju jäi vihma tõttu nägemata ning keegi väga hea meelega autost välja minna ei tahtnud. Võib-olla avaneb võimalus minna sinna veelkord mõne ilusama ilmaga. Õnneks pole see nii kaugel Reykjavikist.




Leave a Reply.