Käisime täna poes süüa ostmas - kaheks päevaks umbes 10-12 inimesele. Just nii palju kilekotte see oligi kui pildil näha. Uskumatu ja ainult kaheks päevaks. Ma ei ütleks, et inimesed söövad siin üleliia palju, ei, kõik toituvad normaalselt. Aga ikkagi tundub kuidagi ulmeline kogus.
Iga päev teevad kaks inimest õhtusöögi ja kaks inimest koristavad. Neljapäeval oli minu ja Reeli kord. Otsustasime, et kui juba on kaks eestlast koos kokkama pandud, siis tuleb ikkagi eestipärast toitu teha. Midagi, mida suurele hulgale oleks lihtne teha. Tegime ühepajatoitu - kartulid, porgandid, kaalikad, seened, paprika, porrulauk, hakkliha. Muidugi tegime ka ühe ilma lihata, sest meil on siin inimesi, kes on vegeterian'id või veganid. Aga koguseid arvestada oli väga raske, Reeli muudkui lõikus ja lõikus juurde, sest tundus kuidagi vähe kuni lõpuks saime kaks suurt pajatäit ülimaitsvat toitu. Ka teistele meeldis, kuigi nii hispaanlased kui itaallased polnud varem midagi taolist söönud. Nende jaoks on siinsed söögid üldse natuke rohkem harjumatud kui ülejäänud Euroopale. Näiteks saime ükspäev Claudiolt teada, et Itaalias süüakse vähemalt kord päevas pastat. Nii et Katu ja Rainer - kaks korda nädalas on üliharva :D
Magustoit sai samuti kiita. Tegin õunakooki rosinate ja mandlilaastudega. Meie jaoks täiesti tavaline, laupäevane pärast sauna kook. Minu jaoks ehk isegi liiga magus. Aga kõik tahavad juba retsepti. Ning samamoodi on kõik jätkuvalt vaimustuses meie kamast. Kiiresti ja salapäraselt sai kapist otsa minu toodud kamajahu ning seda, kes sellele pea kahe päevaga otsa peale tegi, me välja selgitada ei suutnudki.
Homme on lihavõtte õhtusöök, mille kohta võib ka buffee öelda. Igaüks, kes soovib, saab valmistada midagi, mida tema kodus pühade ajal tehakse. Eestit saavad esindama sibulakoortega värvitud munad. Muidugi on meil selle jaoks vaja sibulakoori. Seega täna poes käies ostsime umbes viis sibulat ja koti täie koori :D Loomulikult ei olnud nende saamine lihtne, sest pood on nii korralik, et on suurema osa koortest juba eemaldanud. Nii tuli kaevata kasti põhja, et midagi kätte saada. Ja kõige lõpuks pidi see sibulakott kassas veel katki minema, nii et müüjal oli kogu leti esine neid koori täis. Tõenäoliselt võis ta päris üllatunud olla, millepärast me küll neid koori sinna kotti kogunud olime. Aga homme hakkame igaljuhul värvima ja vaatame, millised välja tulevad.
Iga päev teevad kaks inimest õhtusöögi ja kaks inimest koristavad. Neljapäeval oli minu ja Reeli kord. Otsustasime, et kui juba on kaks eestlast koos kokkama pandud, siis tuleb ikkagi eestipärast toitu teha. Midagi, mida suurele hulgale oleks lihtne teha. Tegime ühepajatoitu - kartulid, porgandid, kaalikad, seened, paprika, porrulauk, hakkliha. Muidugi tegime ka ühe ilma lihata, sest meil on siin inimesi, kes on vegeterian'id või veganid. Aga koguseid arvestada oli väga raske, Reeli muudkui lõikus ja lõikus juurde, sest tundus kuidagi vähe kuni lõpuks saime kaks suurt pajatäit ülimaitsvat toitu. Ka teistele meeldis, kuigi nii hispaanlased kui itaallased polnud varem midagi taolist söönud. Nende jaoks on siinsed söögid üldse natuke rohkem harjumatud kui ülejäänud Euroopale. Näiteks saime ükspäev Claudiolt teada, et Itaalias süüakse vähemalt kord päevas pastat. Nii et Katu ja Rainer - kaks korda nädalas on üliharva :D
Magustoit sai samuti kiita. Tegin õunakooki rosinate ja mandlilaastudega. Meie jaoks täiesti tavaline, laupäevane pärast sauna kook. Minu jaoks ehk isegi liiga magus. Aga kõik tahavad juba retsepti. Ning samamoodi on kõik jätkuvalt vaimustuses meie kamast. Kiiresti ja salapäraselt sai kapist otsa minu toodud kamajahu ning seda, kes sellele pea kahe päevaga otsa peale tegi, me välja selgitada ei suutnudki.
Homme on lihavõtte õhtusöök, mille kohta võib ka buffee öelda. Igaüks, kes soovib, saab valmistada midagi, mida tema kodus pühade ajal tehakse. Eestit saavad esindama sibulakoortega värvitud munad. Muidugi on meil selle jaoks vaja sibulakoori. Seega täna poes käies ostsime umbes viis sibulat ja koti täie koori :D Loomulikult ei olnud nende saamine lihtne, sest pood on nii korralik, et on suurema osa koortest juba eemaldanud. Nii tuli kaevata kasti põhja, et midagi kätte saada. Ja kõige lõpuks pidi see sibulakott kassas veel katki minema, nii et müüjal oli kogu leti esine neid koori täis. Tõenäoliselt võis ta päris üllatunud olla, millepärast me küll neid koori sinna kotti kogunud olime. Aga homme hakkame igaljuhul värvima ja vaatame, millised välja tulevad.
RSS Feed