Nonii, nüüd ma siis lõpuks lõpuks lähengi kaugele külmale aga samas seesmiselt väga soojale maale. Siiski jään veel Euroopasse, aga vist tõesti küll Euroopa kõige kaugemasse nurka. Ehk siis tõepoolest Islandile.
Juba kümme aastat tagasi olin kindel, et ükskord ma sinna lähen. Olin oma eesmärgis nii kindel, et tegin endale lausa väikse kogumishoiuse, kuhu küll visalt, aga järjekindlalt kogusin alguses kroone ja hiljem eurosid. Ükskõik, mille jaoks ka poleks võinud seda vahel ära kulutada, aga olin kindel, see raha on ainult Islandi jaoks. Tol hetkel ma ei teadnud, kuna või kuidas või kellega ma sinna saan, aga teadsin, et lähen. Alguses oli plaan, et ehk lähen sinna nii-öelda turismireisile, mida aeg edasi seda enam hakkasin mõtlema, et tahaks ilma mingi reisibüroota minna, Island on liiga eriline, et seda massiga rünnata. Aga ka see mõte ei olnud veel piisav. Ma tahaks seal ikka pikemalt olla ja kohapeal elada. Island oma väiksuse ja eraldatuse ning jaheda kliimaga tundub nii ahvatlev. Ehk mõte arenes edasi - võiks siis ju sinna tööle minna, aga lapsehoidjaks või klienditeenindajaks nagu ka ei kipu. Tahaks ikka midagi paremat teha, eriti ideaalne oleks ju kui saaks seoses oma erialaga tööd teha. Sellise koha leidmiseks peaksin aga ilmselt sinna juba kohale minema ja seal otsima hakkama. Pealegi nõuab paberimajandus tavaliselt kohaliku keele oskamist. Islandi keel ei ole aga kindlasti üks neist, mida käigupealt ära õppida.
Nii see unistus muudkui kujunes ja arenes ning jätkuvalt teadsin, et küll ma ükskord saan selle parima lahenduse. Ja see tuligi kõige ootamatumal, aga samas ka väga sobival hetkel. Nägin Facebookist Reeli jagatud kuulutust, et Islandile otsitakse vabatahtlike organisatsiooni praktikale/tööle inimest, kes peaks tegelema kõige üldisemas mõistes just nimelt igasuguse paberi ja dokumenditööga. Alguses muidugi kahtlesin, et ei tea, äkki mu ingilse keel pole nii hea või ehk otsivad nad ikka mingit teistsugust inimest. Lugesin ja mõtlesin ja kaalusin ning sain lõpuks siiski aru, et see ongi ju täpselt õige ja kui ma nüüd ei lähe, siis paremat võimalust enam ilmselt ei tule. Ma pean kandideerima, olen vähemalt proovinud siis. Kuna kandideerimisega oli kiire ning tähtaeg oli esimsel võimalusel, polnudki väga aega rohkem mõtlemiseks ning juba saatsin oma dokumendid teele. Endalegi väga ootamatult oli umbes juba nädal hiljem selge, et järgneva poolaasta veedan ma Islandil. Täiesti uskumatu ju!!! Mina ja Islandile - selline tunne, et mul on jälle sünnipäev käes või veel midagi paremat. Praegu lennujaamas istudes tundub ka veel uskumatu. Kui kohale jõuan ehk siis jõuab endale ka kohale lõpuks :D
Ükskõik kui utoopiline mõni unistus ka ei tundu, arvan, et kõik on võimalik ning isegi kui asjad võtavad aega kümme aastat, siis hästi soovides ning tasapisi selle nimel kasvõi möödaminnes tegutsedes on võimalik nendeni jõuda. Esialgu ei tasu mõelda kõigile neile takistustele, miks midagi ei peaks saama teha, vaid näha positiivset, mis aitaks unistuse täitumisele just kaasa. Seega, milline on sinu unistus ja mida saad sa teha juba täna selle täitmiseks? ;)
Juba kümme aastat tagasi olin kindel, et ükskord ma sinna lähen. Olin oma eesmärgis nii kindel, et tegin endale lausa väikse kogumishoiuse, kuhu küll visalt, aga järjekindlalt kogusin alguses kroone ja hiljem eurosid. Ükskõik, mille jaoks ka poleks võinud seda vahel ära kulutada, aga olin kindel, see raha on ainult Islandi jaoks. Tol hetkel ma ei teadnud, kuna või kuidas või kellega ma sinna saan, aga teadsin, et lähen. Alguses oli plaan, et ehk lähen sinna nii-öelda turismireisile, mida aeg edasi seda enam hakkasin mõtlema, et tahaks ilma mingi reisibüroota minna, Island on liiga eriline, et seda massiga rünnata. Aga ka see mõte ei olnud veel piisav. Ma tahaks seal ikka pikemalt olla ja kohapeal elada. Island oma väiksuse ja eraldatuse ning jaheda kliimaga tundub nii ahvatlev. Ehk mõte arenes edasi - võiks siis ju sinna tööle minna, aga lapsehoidjaks või klienditeenindajaks nagu ka ei kipu. Tahaks ikka midagi paremat teha, eriti ideaalne oleks ju kui saaks seoses oma erialaga tööd teha. Sellise koha leidmiseks peaksin aga ilmselt sinna juba kohale minema ja seal otsima hakkama. Pealegi nõuab paberimajandus tavaliselt kohaliku keele oskamist. Islandi keel ei ole aga kindlasti üks neist, mida käigupealt ära õppida.
Nii see unistus muudkui kujunes ja arenes ning jätkuvalt teadsin, et küll ma ükskord saan selle parima lahenduse. Ja see tuligi kõige ootamatumal, aga samas ka väga sobival hetkel. Nägin Facebookist Reeli jagatud kuulutust, et Islandile otsitakse vabatahtlike organisatsiooni praktikale/tööle inimest, kes peaks tegelema kõige üldisemas mõistes just nimelt igasuguse paberi ja dokumenditööga. Alguses muidugi kahtlesin, et ei tea, äkki mu ingilse keel pole nii hea või ehk otsivad nad ikka mingit teistsugust inimest. Lugesin ja mõtlesin ja kaalusin ning sain lõpuks siiski aru, et see ongi ju täpselt õige ja kui ma nüüd ei lähe, siis paremat võimalust enam ilmselt ei tule. Ma pean kandideerima, olen vähemalt proovinud siis. Kuna kandideerimisega oli kiire ning tähtaeg oli esimsel võimalusel, polnudki väga aega rohkem mõtlemiseks ning juba saatsin oma dokumendid teele. Endalegi väga ootamatult oli umbes juba nädal hiljem selge, et järgneva poolaasta veedan ma Islandil. Täiesti uskumatu ju!!! Mina ja Islandile - selline tunne, et mul on jälle sünnipäev käes või veel midagi paremat. Praegu lennujaamas istudes tundub ka veel uskumatu. Kui kohale jõuan ehk siis jõuab endale ka kohale lõpuks :D
Ükskõik kui utoopiline mõni unistus ka ei tundu, arvan, et kõik on võimalik ning isegi kui asjad võtavad aega kümme aastat, siis hästi soovides ning tasapisi selle nimel kasvõi möödaminnes tegutsedes on võimalik nendeni jõuda. Esialgu ei tasu mõelda kõigile neile takistustele, miks midagi ei peaks saama teha, vaid näha positiivset, mis aitaks unistuse täitumisele just kaasa. Seega, milline on sinu unistus ja mida saad sa teha juba täna selle täitmiseks? ;)
RSS Feed